Voolikusüsteemi ja selle veeandmisvõime tõhususe kontroll

Voolikusüsteemi ja selle veeandmisvõime tõhususe kontroll on kontrolltoiming, mille käigus mõõdetakse hoonesse paigaldatud tuletõrje voolikukappidest  kustutusvee hulka ja kustutusjoa pikkust.

Kui tihti teostatakse veeandmisvõime tõhususe kontroll?

Voolikusüsteemi ja selle veeandmisvõime tõhususe kontroll tuleb teostada, kui vaatluse tulemused seda nõuavad, kuid mitte harvem kui üks kord aastas. Antud nõue tuleneb siseministri määrusest nr 39 “Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule”.

Kuidas teostatakse veeandmisvõime tõhususe kontrolli?

Veeandmisvõime tõhususe kontrollimiseks ühendatakse mõõteseade voolikusüsteemi. Seejärel valmistatakse voolikusüsteem ette tavapäraseks kasutamiseks. Poolautomaatselt rakenduva süsteemi puhu avatakse sulgklapid ja rakendatakse rõhutõsteseadmed nupule vajutusega voolikukapi juurest. Kui sulgseadmed avanevad ja rõhutõsteseadmed rakenduvad automaatselt, siis kontrollitakse nende rakendumist tuletõrje voolikusüsteemi kasutamisel. Kui tuletõrje voolikusüsteem on ette valmistatud, siis avatakse kustutusjuga ja reguleeritakse see kooniliseks kustutusjoaks või kompaktjoaks vastavalt joatoru tüübile. Peale seda mõõdetakse kustutusvee hulk ning kustutusjoa pikkus. Kustutusvee hulka mõõdetakse spetsiaalse kalibreeritud mõõteseadmega ja kustutusjoa pikkust mõõdulindiga.

Samad toimingud tehakse ka lehvikjoa kasutamisel.

Kui tuletõrje voolikusüsteemi on paigaldatud reservpump, siis korratakse katseid reservpumba rakendumisel.

Vastavalt normatiivsetele nõuetele peab olema hoones tagatud kustutusvee hulk vähemalt 102 l/min (1,7 l/sek) või 150 l/min (2,5 l/sek). Konkreetne number sõltub hoone kasutusviisist ja teistest tulekaitsemeetmetest, mis on hoones kasutusele võetud. Ettenähtud kustutusvee hulk ja jugade arv on toodud projektdokumentatsioonis.

Küsi pakkumist