Tulekustuti koputamine kummihaamriga või rõhu mõõtmine?

Kuidas tagada, et tulekustuti hädaolukorras alati töötaks ja see oleks kasutajale ohutu?

Tulekustuti eesmärk on kustutada kahjutuli võimalikult kiiresti ja selleks peab tulekustuti olema ka koheselt kasutatav. Selleks, et seade kindlasti töötaks ja oleks ohutu tuleb tagada nõuetekohane kontroll ja hooldus, mis ei seisne ainult kummihaamriga koputamises ja kontrolllipiku kleepimises. Tulekustuti kontrolli puhul tuleb teostada terve hulk tegevusi, et tagata tulekustuti töökord ja kasutusvalmidus. Siinkohal tahan rääkida kustutusaine ja survegaasi kontrollimisest, mis on minu arvates kõige tähtsam tegevus tulekustuti kontrolltoimingute juures.

Milleks on vajalik tulekustuti koputamine kummihaamriga?

Tulekustuti koputamine kummihaamriga on ettenähtud kustutuspulbri kobestamiseks ja paakunud kustutuspulbri tulekustuti ballooni küljest lahti löömiseks. Selline tegevus oli eriti hädavajalik eelmise sajandi kaheksakümnendatel  ja isegi üheksakümnendatel aastatel toodetud tulekustutite kontrollimisel, kui kustutuspulber oli kehva kvaliteediga ja kippus kinni paakuma. Seega vanemate tulekustutite puhul on kummihaamriga koputamine hädavajalik. Viimase viieteistkümne aasta jooksul on kustutuspulber muutunud kordades efektiivsemaks ja tänu lisaainete kasutamisele kustutuspulbris tuleb paakumist ette väga harva. Kvaliteetsete tulekustutite puhul ei ole tulekustuti kummihaamriga koputamine enam ammu hädavajalik. Piisab kustuti tagurpidi keeramisest ja kuulamisest, kas kustutuspulber langeb alla. Kui kustutuspulber liigub ehk voolab vabalt tulekustutis, siis võib kummihaamriga koputamise kõrvale jätta.

Miks mõõdetakse tulekustuti rõhku?

Kustutusaine on paigaldatud ballooni ja kustutusaine balloonist väljutamiseks on vaja rõhku. Kustutusaine võib olla pidevalt rõhu all või survestatakse balloon käivitamise hetkel. Surve tekitamiseks tulekustutis kasutatakse gaasi ja tavaliselt on selleks lämmastik. Tulekustuti tootja näeb ette surve, mis võimaldab kogu kustutusaine laengu väljutamist tulekustutist. Kui surve on madalam ettenähtust, siis jääb osa kustutusainest tulekustutisse ja tulekustuti efektiivsus langeb oluliselt. Kui rõhk on suurem tootja poolt etteantud rõhust, siis võib tulekustuti kaitseklapp paremalt juhul avaneda ja tulekustuti tühjeneb ja halvemal juhul või plahvatada, kui kaitsemehhanismid ei rakendu. Seetõttu tuleb alati kontrollida rõhunäituri töökorda ja mõõta tulekustutis rõhku kontrollmanomeetriga.

Tulekustuti on ju varustatud manomeetriga, milleks on vaja mõõta rõhku teise manomeetriga?

Tulekustutile on paigaldatud rõhunäitur, mitte manomeeter, mis annab tulekustuti kasutajale teavet, kas tulekustuti on survestatud. Rõhunäituri järgi ei ole võimalik hinnata, kas tulekustuti rõhk vastab tootja poolt ettenähtud väärtusele, mis tagaks kogu kustutusaine laeng väljutamise balloonist. Sellepärast peab tulekustuti kontrolli teostaja alati kontrollima rõhunäituri toimimist ja mõõtma tulekustuti balloonis rõhku alternatiivse kontrollmanomeetriga.

Rõhu mõõtmine alternatiivse kontrollmanomeetriga

Kui tulekustuti rõhunäitur on rohelise ala keskel, siis on tulekustuti töökorras?!

See ei vasta tõele, rohelise ala keskel võib osuti olla ka siis, kui rõhunäitur on amortiseerunud ehk kinni kiilunud. Meil Eestis on viimase kümne aasta jooksul lastud ringlusesse umbes 25 000 – 40 000 tulekustutit, mille rõhunäiturid on defektiga ja kuigi rõhunäituri osuti on olnud rohelisel alal ei ole tulekustutis piisavalt survegaasi kustutusaine laengu väljutamiseks balloonist. Rõhu mõõtmine alternatiivse kontrollmanomeetriga võimaldab sellised tulekustutid üles leida ja vigased rõhunäiturid asendada uute töökorras rõhunäituritega ning tulekustutid täita survegaasiga etteantud rõhuga.

Defektiga tulekustuti rõhunäiturid

Kas omab tähtsus, kas rõhunäituri osuti on rohelise ala alumises või ülemises ääres?

Tulekustuti on töökorras, kui selles on tootja poolt etteantud rõhk. Tavaliselt on see survestatud tulekustutite puhul 14-15 bar, mõningatel tulekustutitel jääb rõhk 9-11 bar juurde. Tootja annab töörõhu +20 kraadi juures ja märgistab rõhunäituri rohelise ala keskel kriipsuga. Näiteks +20 kraadi juures 15 bar. Kui rõhunäituri osuti on rohelisel alal sellel kriipsu kohal, siis võib arvata, et tulekustutis on piisav rõhk.

Kui kontrollimise hetkel on suvi ja väljas temperatuur +20 kraadi, kuid rõhunäituri osuti on rohelise ala alumises ääres, siis peab teostama tulekustutile kontrolli. Kui antud temperatuuril on rõhunäituri osuti rohelise ala alumises ääres, siis tulekustutis sees reaalselt rõhku u 11,5 bar. Talvel, kui väljas on -30 kraadi, siis antud tulekustutisse jääb rõhk veel vähem. Ma pakun, et rõhk langeb u 7,5-8 bar juurde. Selline rõhk aga ei ole piisav, et väljutada kogu kustutusaine laeng tulekustutist. Nüüd võtame vastupidise olukorras suvel +20 kraadi juures on antud rõhunäituri osuti rohelise ala ülemises ääres. Kui osuti on ülemises otsas on tulekustutis rõhku 18,5 bar. Suvel päikese käes võib autos temperatuur tõusta 70-80 kraadi, mis tõstab omakorda rõhku tulekustutis. Sellise temperatuuri juures võib rõhk tulekustutis tõusta 21.5-22 baarini. Enamus tulekustutitele on paigaldatud tulekustutile kaitseklapp, mis avaneb 21,8-22,4 baari juures. Selline olukord võib paremal juhul kaasa tulekustuti kaitseklapi rakendumise ja tulekustuti tühjenemise. See aga tähendab teile auto korralikku puhastust, mille maksumus võib küündida mitmesaja euroni ja uue tulekustuti soetamist. Halvemal juhul, kui teie tulekustutil ei ole kaitseklappi, võib ülekuumenemine kaasa tuua tulekustuti plahvatuse autos.

Kokkuvõtteks tuleb tulekustuti töökorra tagamiseks kontrollima kustutuspulbri voolavust ja mõõtma tulekustuti survegaasi rõhku. Kummihaamer tuleks kasutusele võtta ainult siis, kui tulekustuti kustutuspulbri voolavus halb või esineb kustutuspulbri paakumist.

Tulekustuti kontroll